Kas ainult mulle tundub, või mu elu läheb tõesti koguaeg kolinal mäest alla?
Alustades esmaspäevaga, mis täiesti p*rse läks, rikkudes kõik mu plaanid ja ootused ja siis eilne, teisipäev, läks ka ikka täiesti võssa. Mu suured lootused sellest kõigest pääseda on kustunud, eks jah, aprilli lõpus saan mõnes kohas veel üritada, kuid... see pole see! See pole SEE, mida ma tahaks. Mul on nii paha tunne selle kõige pärast, tahaks ka olla lõpuks õnnelik ja nii, et kõik tõesti hakkaks paremuse poole minema, et ma saaks lõpuks ometi öelda, et asjad tõesti on natukenegi sinnapoole, nagu ma tahan, et nad oleks.
* * *
Aga mis ma ikka halan, mõttetu.
Kihutan minema nüüd, Nirk tuleb oma buddyga siia kohe.