Mul ei ole palju selliseid inimesi, kellele ma räägiks oma probleemidest ja muredest enda elus. Ja kui ma siis enne kõik K.-le ette ladusin ütles ta mulle: "Tead. Ma ei saa aru, kuidas SINA saad oma eluga ummikusse joosta." Ma ei saanud sellest aru. "Sa alati aitad teisi, kui neil on probleemid - olgu need siis kodused mured, probleemid kuttidega või mis iganes. Sa oled alati see, kes leiab lahenduse ja aitab, räägib kuni asjad tõesti tunduvad paremad..." Mõtlesin selle üle enne. Ehk on tõesti nii, et ma suudan teiste jaoks asjad paremaks rääkida, aga ise jooksengi lihtsalt ummikusse oma asjadega. Ma ei suuda lahendada enda probleeme, ammugi mitte ei suuda ma neid paremaks mõelda.
